AVALEHT
KOHALIK OMAVALITSUS
VALLA VALIMISKOMISJON
KOV VALIMISED 2017
RIIGIKOGU VALIMISED 2015
TURISM
KONTAKT
ABJA VALD
KUIDAS HOIAME ERAELULIST TEAVET
HARIDUS
Abja Gümnaasium
Abja Muusikakool
Abja Lasteaed
MTÜ Abja Koolituskeskus
KULTUUR
NOORTEKESKUS
PÄEVAKESKUS
ÕPILASKODU HOSTEL
TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
MAJANDUS
JÄÄTMEKÄITLUS
SPORT
TRANSPORT
AIP, WIFI
KOHALIK AJALEHT
ETTEVÕTLUS
SÕPRUSVALD
PILDIGALERII
TEABENÕUE
HAJAASUSTUSE PROGRAMM
ÜLDPLANEERING
DETAILPLANEERING
ELEKTRILIITUMISTASU TOETUS
HEAKORRAKONKURSID VALLAS
PROJEKTID
HANKED
KORRAKAITSE

Haridus

 

Kooli eelkäijad:
1812.a.
on Abjas tegutsenud kaks kooliõpetajat. Nendest teada on Kaidi talu peremees Jaanus Laas.
1834.a. kooliõpetajad käisid mööda talusid ja õpetasid lapsi. Õpetati 41 last.
1841.a. kooli peeti Masa talus. Kooli sunniti neid lapsi, kes ei osanud lugeda.
1856.a. ehitati Kaidi talu maa peale Abja valla esimene koolimaja. Kooli peeti selles kuni 1933.aastani. 1857-1898.aastani oli seal õpetajaks Jaan Jung.
1856.a. avati Vanamõisa vallakool Viraku talus. 1857.a. ehitati selle jaoks koolimaja Pikamatsile. 1900.aastal liideti kool Pussi kooliga.
1856.a. avati kool Ruukle talus. 1871.a. peeti kooli Pussi talus. 1876.aastal ehitati sinna koolimaja. Kool tegutses seal kuni 1963.aastani.
1870.a. ehitati uus koolimaja Penuja vallas Niitsaadule. Esimene maja oli siin olnud 1838.aastast. See kool on tuntuks saanud August Kitzbergi loomingu kaudu. Kool tegutses kuni 1922.aastani.
1861.a. avati Penujas vene õigeusu kihelkonnakool. Abikool (vallakool) oli tegutsenud juba 1853.aastast. Oma maja ehitati 1875.aastal. Kool tegutses seal kuni 1971.aastani ja veelkord 1992-1999.a.
1912.a. avati erakool Abja-Paluojal. 1914.aastal saadi koolitusluba. 1919.aastal viidi kool üle endisesse kõrtsihoonesse, nimetati ümber algkooliks ja hakkas alluma Pärnu Maakonnavalitsusele.
1940.a. kolis kool uude koolimajja. 17.augustil nimetati kool keskkooliks.
Abja Keskkool
1941-1944.a.
töötas kool Abja Gümnaasiumi nime all.
1946.a. lõpetas kooli I lend, 20 õpilasega.
1955.a. alustati kooli pargi laiendamist ja õpetajate maja ehitamist.
1958.a. alustati õppe-töökoja ehitamist. Ehitati kasvuhooned, vabaõhuklass. Jätkati mängude väljaku ja staadioni ehitamist.
1964.a. anti ekspluatatsiooni koolimaja juurdeehitus.
1972.a. alustati üleminekut kabinetsüsteemile.
1982.a. kool tuli kümnendat korda vabariigis esikohale looduskaitse konkursil.
1950-1999.a. olid kooli juures vene õppekeelega klassid.
1995.a. on koolis piirikaitse (hiljem sisekaitse) suunitlusega kutse-eelse ettevalmistusega klassid.
1998.a. kool nimetati gümnaasiumiks.
2002-2004.a. toimusid kapitaalsed ehitus- ja remonttööd (keldrikorruse ümberehitamine, uus katus, uued aknad).
Kooli direktorid:
1940-1941.a.
Friedrich Olup
1941-1946.a. Elviine Heinmaa (Rääk)
1946-1951.a. Johannes Haamer
1951-1952.a. Eerik Saluveer
1952-1954.a. Helve Toom
1954.a. Inge Ruus
1954-1984.a. Heino Einer
1984-1997.a. Aksel Tiideberg
1997-2002.a. Tarvo Talvistu
2002-2006.a. Arvo Lamp
2007-2012.a. Jüri Ojamaa
2013-              Sirje Renter

LINGID
Õpetajate Leht
Haridusministeerium
Eesti Koolid
Muusika- ja kunstikoolid Eestis
Haridus- ja kooliportaal Koolielu