AVALEHT
KOHALIK OMAVALITSUS
KOV VALIMISED 2013
KOV VALIMISED 2017
RIIGIKOGU VALIMISED 2015
TURISM
KONTAKT
ABJA VALD
Sümboolika
Ajalugu
Vajalikud telefoninumbrid
Külad
In English
Rahvastik
KUIDAS HOIAME ERAELULIST TEAVET
HARIDUS
KULTUUR
NOORTEKESKUS
PÄEVAKESKUS
ÕPILASKODU HOSTEL
TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
MAJANDUS
JÄÄTMEKÄITLUS
SPORT
TRANSPORT
AIP, WIFI
KOHALIK AJALEHT
ETTEVÕTLUS
SÕPRUSVALD
PILDIGALERII
TEABENÕUE
HAJAASUSTUSE PROGRAMM
ÜLDPLANEERING
DETAILPLANEERING
ELEKTRILIITUMISTASU TOETUS
HEAKORRAKONKURSID VALLAS
PROJEKTID
HANKED
KORRAKAITSE

Ajalugu

Ajalooline lühiülevaade

Andmed Abja kohta pärinevad juba 1504 aastast. Ajalooliselt kuulub Abja Halliste kihelkonda. Orduajal oli Halliste kihelkonna ala korduvalt sõdade ja rüüsteretkede tallermaaks. 17.sajandi lõpul ja 18 sajandi algul muutus olukord katastroofiliseks. 1695-1697 surid paljud inimesed nälga ning 1710 aasta katku tagajärjel suri Abja mail sadu inimesi. Aegamööda olukord muutus. Taastati endisi ja rajati uusi talusid. Pärimuse järgi pani talude päriseks ostmisele aluse Abja “hull parun”. Esimene talu ostja tuli Mulgi talust. Täismulkideks peetakse Abja mulke. Juba Jaan Jung, Abja valla Kaidi kooliõpetaja, kirjeldas Abja mulke kui rikkaid, uhkeid ja võimukaid. Mulgid kandsid oma nime uhkusega. Nad olid edumeelsed perspektiivitundega töörügajad. 1899 aastal asutati Abja Põllumeeste Selts. Seoses kitsarööpmelise raudtee ehitamisega tekkisid uued asulad, nende hulgas 1897. aastal Abja-Paluoja. Suurema huvi korral loe pikemalt mulgi raudtee kodulehte.
Eesti Vabariigi loomise algaastatel 1917-1922 kuulus Abja vald Pärnu maakonda. 1938 aasta vallapiiride reformiga muudeti valla piire.
Eesti Vabariigi aastatel läks elu kõigil aladel edasi. Majanduses oli kandev vorm mulgi talu. Abja tööstuslikud ettevõtted olid osaühisus “Abja Linavabrik”, kus põhitööks oli linavarte töötlemine ja värnitsa valmistamine, laudade lõikamine ja jahujahvatus ning villa- ja jahuveski Killel. Abja valla piirides tegutses üle paarikümne erakaupluse, kaks restorani,söökla, kaks einelauda ning kaks apteeki. Tegutses hulga mitmesuguste tegevussuundadega seltse, ühinguid ja ringe:Abja Tarvitajate Ühisuse harukontor, Majanduse Ühisus, Ühispiimatalitus, Meestelaulu Selts, Haridusselts “Tulevik”, Haridusselts “Idu”, Vabatahtlik Tuletõrjeühing – Abjas; Piimaühistu ja Kütiselts – Sarjas; Piimaühing, Hariduse Selts ja Naiskodukaitse – Penujas; Naiskodukaitse, Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, Põllumajanduslik Selts – Laatres. 1940 aastal alanud okupatsioon tekitas murrangu pika aja jooksul kujunenud elulaadis. Kadus peremehetunne, korraarmastus ja inimestevahelised humaansed suhted. 1940 aasta maareformiga lõhuti tugevad Mulgimaa talud. Sõjajärgsel perioodil tabas Abja valda kolm küüditamist.

16.august 1945 moodustati Abja külanõukogu, mille keskuseks oli Abja-Paluoja, mis muudeti 29.detsembril 1945 linna tüüpi alevikuks. 1950 aasta on läinud ajalukku suurima muudatuste aastana – reformi käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Tekkis Abja rajoon – keskuseks Abja-Paluoja. Abja külanõukogu nimetati Abja Küla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteeks. Alates 01.jaanuarist 1963 seoses Abja rajooni likvideerimisega kuulub Abja TSN Täitevkomitee Viljandi rajooni koosseisu.

Omavalitsusliku haldussüsteemi taastamise ja haldusreformi läbiviimise käigus kinnitati Abja vallale 13.veebruaril 1992 omavalitsuslik staatus ning Abja vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. 11.juunil 1998 ühinesid Abja vald ning Abja-Paluoja linn. Ühinenud omavalitsuse nimeks sai Abja vald. Vallakeskuseks sai Abja-Paluoja linn.